Seega tasub uurida oma ülemuselt, kas reedesel kuupäeval saab varem koju pühasid nautima minna või mitte.

https://tarbija24.postimees.ee/4349691/mida-utleb-tooinspektsioon-kas-reedel-on-luhendatud-toopaev?utm_source=pm&utm_medium=wallpost&utm_content=4349691&utm_campaign=fb_post

töölepingu alusel töötav isik,
ametnik,
juhtimis- või kontrollorgani liige,
füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud,
töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik.
Maksusoodustus ei kohaldu töötaja abikaasa, elukaaslase ega otse- või külgjoones sugulase, samuti tööandjaga samasse kontserni kuuluva või teise äriühingu töötaja tervise- ja spordikuludele.

Tervise- ja spordikulud
Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;
tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;
kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;
ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.

NB! Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis

Loe edasi: http://www.rmp.ee/maksud/maksud_yldiselt/maksusoodustus-tervise-ja-spordikuludele-alates-1-jaanuarist-2018-2018-01-08

TLS-i § 55 näeb ette, et igal töötajal on aastas õigus 28 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele, millest vähemalt üks osa peab kestma 14 järjestikust kalendripäeva. Juhul kui töötaja on liitunud ettevõttega poole aasta pealt, on tal õigus saada põhipuhkust proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Lisaks põhipuhkusele on veel erinevad lisapuhkused, mida töötajad saavad kasutada: nt õppepuhkus, lapsepuhkus, isapuhkus, osalise või puuduva töövõimega töötaja puhkus.

Seega, vältimaks olukorda, kus kõik töötajad tahavad puhkusele minna samal ajal, on mõistlik aasta alguses koostada puhkusegraafik.

Mida tuleb ettevõttel silmas pidada puhkusegraafiku koostamisel?
Puhkusegraafik tuleb koostada töötaja soove arvesse võttes. Sealjuures tuleb tööandjal silmas pidada töötajaid, kel on TLS-i § 69 lg 7 järgi õigus saada puhkust endale sobival ajal:

-naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
-mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
– vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
– vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
-koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Loe edasi: http://www.rmp.ee/uudised/toooigus/puhkusegraafiku-koostamise-meelespea-2018-01-17

Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Kui tööandja otsustab maksta rohkem, kui maksuvaba määr lubab, siis üle piirmäära makstud tasu on netotasu, millelt kuulub tasumisele tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kohustatud isiku puhul). Väljamakse deklareeritakse TSD lisal 1 sama väljamakseliigi koodiga kui töötaja töötasu.

Maksuvabalt on lähetuse päevarahasid võimalik maksta töölepingu alusel töötavale töötajale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (näiteks juhatuse ja nõukogu liikmed). Käsunduslepingu alusel töötavatele inimestele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele päevaraha maksuvabalt maksta ei ole võimalik.

Loe edasi: http://www.rmp.ee/toooigus/tls/olulised-nuansid-mida-tuleb-tootaja-lahetusse-saatmisel-silmas-pidada-2018-01-24

Puhkuse ajakava eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava ehk plaan, millal töötajad puhkavad, tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul.

Tööandjal on õigus kehtestada ühepoolselt puhkus, võttes sealjuures arvesse töötaja mõistlikke soove. Kui tööandja määrab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema järjestikused 28 kalendripäeva. Kui töötaja soovib puhkust võtta välja osade kaupa, tuleb see eelnevalt tööandjaga kokku leppida. Tööandjal on õigus kehtestada ka kollektiivpuhkus. Näiteks talvisel perioodil, kui ettevõttel on kõige madalam töökoormus ning suvel omakorda ei puhka intensiivse koormuse tõttu keegi vmt. Kollektiivpuhkuse määramiseks ei pea ettevõttel olema kollektiivlepingut.

Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel:

naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).

Loe edasi:
http://www.rmp.ee/…/tls/puhkuse-ajakava-ja-kestus-2018-01-30